Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Alalisvool võib ainult selle erakordselt lühikese perioodi jooksul
põhjustada müokardil ventrikulaarset fibrillatsiooni.
Vahelduvvool – vahelduvvooluõnnetused on märksa ohtlikumad kui sama pingega
alalisvooluõnnetused. Vahelduvvool muudab voolusuunda 50 korda sekundis. Sellega tõuseb
ventrikulaarse fibrillatsiooni tekitamise tõenäosus ka lühikeste voolukontaktide ja teatud
voolutugevuste korral. Vahelduvvool langetab fibrillatsiooni läve ekstrasüstolite käivitamise teel.
Pingelehter – lähenemisel tugevvoolu allikale tekib pingelehter. Seejuures on tegemist voolu
juhtivast kontaktpunktist lähtuva potentsiaalierinevusega, mille tugevus kauguse suurenedes
väheneb. Pingelehtrit on võimalik olenevalt maastiku olemusest tõendada ka veel 10–20 m
kauguselt. Kontaktpunktile lähenedes pinge suureneb. Keha läbistava elektrivoolu oht suureneb.
Kaarleek – kõrgepingekontaktid võivad kaasa tuua kaarleegi moodustumise. Eelduseks on kõrge
annaabi.ee 
