määramisel. Tugevusomadused antakse pingeühikutes- Mpa. 3. Missugust materjali omadust iseloomustavad tõmbetugevus ja voolavuspiir? Tõmbetugevus iseloomustab tugevusomadusi(voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), ja samuti ka materjali plastsusnäitajaid(katkevenivus ja katkeahenemine). 5. Mida kujutavad detailides pingekontsentraatorid, kuidas mõjutavad need detailide tugevuse ja plastsuse omadustele? Pingekonsentraatorid muudavad metallides pingeolukorda ja tekitavad metallides pinge kondsetratsiooni. Tugevus ja plastsus vähenevad, et neid oleks parem katsetada. 7. Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir Rm? Rm võib hapra materjali korral pidada tugevuspiiriks. Plastse materjali tõmbeteimil iseloomustab ta vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile mitte aga purunemisele. Seetõttu võetakse
Iosipescu test on kolmas kõige enamlevinud rebenemise test. Test seisneb selles, et kasutatakse proovidetaili (mis soovitavalt on selle testi korral 0o asetusega) kuhu on tavaliselt sisse lõigatud 90o ja tavaliselt 26% sügavusele ulatuv sälk. Detaili testitakse 4- punkti väände viisil. Sellel moel saadakse mõõtmise alal ühtlane ristisuunaline pinge. Mitemed analüüsi on leidnud ja kinnitanud, et sälgu tasapinnas tekivad puhtad rebenemisjõud. Kuna sälgud on detailile ka pingekonsentraatorid siis arvestatavate tulemuste saamiseks on vaja kasutada just eelpool mainitud proovidetaili iseärasusi. KIHTIDEVAHELINE REBENEMINE Kihtidevaheline rebenemise tugevus on laminaadi tugevust/võime hoida koos eri kihte. Seda mõõdetakse lühikese tala rebenemise testiga. Proovidetail, mis soovitatavalt oleks väikese pikkus laius suhtega, väänatakse3- punkti meetodil, et saavutada horisontaalne rebenemine kihtide vahel
annaabi.ee 
