"pingekoldena" - 1 õppematerjal

Kivimid-Maakoor-Maavärinad-Vulkaanid

Maavärinad Maavärinad võivad kaasneda ka vulkaanipursetega, tekivad kõige võimsamad maavärinad just laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. Pinged maakoores tekivad sellest, et liikuvate laamade servad jäävad üksteise külge kinni, kuid tektoonilised jõud toimivad edasi ja suurendavad pinget. Nii muundatakse kahe hiigelsuure vastastikku hõõrduva kivimiploki kineetiline energia potentsiaalseks energiaks, st talletatakse pingekoldena maakoores. Energia võib sellisel viisil koguneda aastaid. Kui kivimid kasvavale survele enam vastu panna ei suuda, annavad need järele ja toimub äkiline nihkumine ehk potentsiaalne energia muundub tagasi kineetiliseks. Järsk nihkumine paneb suured kivimiplokid võnkuma. Seda võnkumist kogemegi maavärinana. Maavärina tugevuse määramiseks kasutatakse seismomeetrit, mis mõõdab maapinna liikumisulatust maavärina ajal. Seega ei registreerita seismomeetriga maavärinaga