KEEMILISED VOOLU ELEMENDID. Kuivelemendid on ühe kortsed Akumulaatorid korduv kasutatavad (sisaldavat hapet) PINGEJAGUR. Skeem?Pingejagur on lihtne lineaarne elektriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest.Kõige lihtsam näide pingejagurist kasutab kahte jadaühenduses takistit . Seda kasutatakse tihti võrdluspinge tekitamiseks või kõrgema signaali jagamiseks mõõtmise otstarbel. Paraleel ühenduse korral peab akude pinge olema võrdne. Korrapärane ioonide liikumine Kircovi 1 seadus, nii palju kui tuleb sisse läheb ka välja ja omiseadus kogu ahela kohta valem I=E/(R+Ro) R=ro x (l x s) MITTELINEAARNE ALALIS VOOLU AHELAD Termo takisti on kui temperatuur väheneb siis takistus väheneb. ELEKTROMAGNETISM
väljundimpedantsist (Zsis >> Z0), on uuritava lülituse koormus määratud läbivkoormuse takisti väärtusega Z0. Testitav lülitus Z0 Mõõteriist Zvälj = Z0 Zsis >> Z0 Joonis 5.28. Läbivkoormuse kasutamine kõrge sisendimpedantsiga (Zsis >> Z0) mõõteriista ühendamiseks mõõdetava lülituse väljundile impedantsiga Z0. 5.1.13. Sildlülitus. Sildlülitus koosneb kahest pingejagurist (joonis 5.29). Esimese neist moodustavad takistused R1 ja R2 ning teise R3 ja R4, mis paiknevad silla nn õlgades. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 27 (27) R1 U1 R3 U A B R2 U2 R4 · Joonis 5
Skeemi omapäraks on koormuse ühendamine samuti otsesidestuses (vajalik näiteks alalispinge v. voolu võimendi konstrueerimisel), ent kahepoolset toiteallikat kasutamata. Et sisendsignaali puudumisel oleks pinge koormustakistil null, selleks on koormus RH ühendatud sildlülituse diagonaali. Sildlülitus Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 23 koosneb kahest pingejagurist. Esimene neist moodustub takistist RK3, transistorist T3 ja viimase emittertakistist. Teine pingejagur moodustub takistitest R3 ja R4. Kahepolaarse toite korral kaob vajadus teise pingejaguri järele. Teise olulise otsesidestuses võimendi puudusena peab iga järgmise astme tööpinge olema eelmise omast kõrgem, sest iga järgmise astme baasipinge võrdub eelmise astme kollektorpingega, mistõttu võimendi sisendi poolt väljundi suunas liikudes kasvab aste
annaabi.ee 
