funktsioonid. Tulemuseks kohtterminalid. Enimlevinud on liigvoolu-, maalühiskaitse. 6. Mõõtetrafod (voolu-, pingetrafod. Mõõte-, kaitsetrafod). Erinevad magneetimiskõvera põhjal (mõõtetrafol on oluliselt järsem). Mõõtetrafo toimib vaid nimivoolu piirkonnas, kaitsetrafo ka suurema korral, aga täpsusklass on väiksem. Kaablivoolutrafo- rogowski vöö. 7. Valgusandurid Toimivad nii voolu kui pingeandurina. Tajuriks on sümmeetriakeskmeta kristall. Pingejaguris elektrivälja tugevusega võrdeliselt muutub valguse murdumisnäitaja. Voolutajuris valguse võnketasandi pöördenurk muutub võrdeliselt magnetvälja tugevusega. Mõõteteave edastatakse lõppmuundurisse valgusjuhi kaudu. Valgusallikaks on valgusdiood ja lõppmuunduriks fotodiood. 8. Sulavkaitsmete kasutamine keskpingel Toimivad vaid maksimaalkaitseks/hetkkaitseks
dünaamiliste tunnusjoonte formeerimiseks mitmesuguseid tagasisidesid pinge, voolu, kiiruse, asendi jne järgi. Sellised tagasisided realiseeritakse mitmesuguste vastavate andurite abil. Andurid võivad olla kas analoogse või diskreetse toimega. Analoog- anduritelt saadav kasulik elektriline signaal on pidev ja mingis funktsionaalses sõltuvuses kontrollitavast suurusest. Vaatleme analoogjuhtimisskeemides kasutatavaid andureid. 3.4.1. Pingeandurid. Alalisvooluajamites kasutatakse pingeandurina potentsiomeetrit, milline ühendatakse alalisvoolumootori ankruklemmidele (joonis 3.15.a). Joonis 3.15 Vahelduvvooluajami korral alaldatakse trafo T sekundaarpinge alaldussilla V abil ja tagasisidesignaal saadakse potentsiomeetrilt R (joonis 3.15.b). Tagasisidesignaali Uts,U nivood ja seega tagasisidetegurit saab reguleerida potentsio- meetri liuguri nihutamisega. 3.4.2. Vooluandurid.
annaabi.ee 
