Veenus
Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust
külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja
Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis
saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv
USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda.
Esimene
Veenuse foto
pindVeenuse pinnast
Atmosfäär
Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele (pind,
täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest). Et Veenuse nurkkaugus
elongatsioonis on küllalt suur (47°), ei sega päike tema vaatlemist; küll häirib vaatluste
planeerimist elongatsioonide vahelise perioodi - nn. sünoodilise aasta - suur pikkus (584
päeva e. 1,6 aastat). Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike;