Vulkaan Etna
alla matab. Kui purskamine on lõppenud ja kivine maa jahtunud, hakkab leetpõõsas
jälle kasvama. Tugev ja südi, jätkab ta oma elutsüklit
Ammune huviobjekt
Araablased, kes valitsesid Sitsiilias pikka aega, kutsusid seda vulkaani Tulemäeks.
See on kahtlemata tabav nimi, kuna Etna paiskab oma sügavusest regulaarselt välja
hõõguvtulist laavat. Kaks kõige varasemat säilinud ülestähendust Etna tegevuse
kohta on pärit Pindaroselt ja Aischyloselt, kes kirjeldasid purset, mis toimus aastal
475 e.m.a. Rohkem kui korra on laava andnud hämmastavaid etendusi, loogeldes
tulemaona mäest alla merre. See leidis aset aastatel 396 e.m.a, 1329 m.a.j ning
1669 m.a.j, kusjuures viimane neist on Etna hilisemate pursete hulgas küllap vist
kõige tuntum. Tookord valgus 2 kilomeetri laiune ja 25 kilomeetri pikkune laavakeel
üle Catania linnamüüri, purustas enam kui 27000 inimese kodud ning mattis enda
alla osa sadamast.