Mullateadus
kui 30 cm. Need on väga erineva viljakusega mullad. Jagunevad samuti.: K´ (väga
väheviljakad ja põuakartlikud, valem näiteks A-C-D), K´´, K´´´ (valem näiteks A-Bm-C-
D), K´´´´. 3)gleistunud karbonaatsed mulad Kg, mis jagunevad: a)gleistunud paepealsed
Khg ja b)gleistunud rähksed Kg. Need paiknevad eelmistest muldadest madalamatel
pinnavormidel, kuhu koguneb pinavett. Nad on ajutiselt liigniisked mullad. Paepealsetel
pole peaaegu gleistumislaike näha. Rähksetel on juba näha. Mida intensiivsem
liigniiskus, seda toorhuumuslikumaks läheb ka huumushorisont. Looduslikul alal on
gleistunud rähkse mulla profiil näiteks AT-Bmg-Cg-D, neid muldi kuivendatakse.
Paepealseid ei kuivendata.
II. Leostunud muldade tüüp. Põhiprotsessideks võivad olla savistumine, lessiveerumine ja
annaabi.ee 
