Vulkaanid ja maavärinad
muust püroklastilisest materjalist. Koonused on enamasti järsu kaldega 10...40
kraadi. Slakikoonused on tumetat värvi tänu seda sisaldavate mineraalidae tõttu. Tänu
kiiresti jahtumisele jätavad koonused klaasja mulje. Koonused on enamasti madalad
ja ulatuvad mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused on tihti teiste vulkaanide
jalamitel. Kui slakikoonus ükskord tegevuse lõpetanud ei muutu ta enam aktiivseks.
Veel on olemas vulkaani purske tagajärjel tekkinud negatiivne pinanvorm,
seda kutsutakse maariks. Maarid on suhtelised madalad, lamedapõhjalised ja laiad
vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve.
Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa
põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Plahvatuse käigus
väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli. Kraatrisse aga koguneb vesi, mis
moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal
annaabi.ee 
