Ida- Saksamaa pärast Teist maailmasõda
Tööstuse põhiharu
oli masinatööstus, mis paiknes peamiselt riigi lõunaosas. Tähtsuselt teine oli keemiatööstus, mis
töötles pruunsütt, kivi- ja kaalisoola ning NSV Liidust naftajuhet pidi saadavat naftat. Suuremad
keemiatehased asus Halle ja Leipzigi ringkonnas ning naftat töödeldi Schwedtis ja Leunas.
Suurim musta metallurgia kombinaat asus riigi idapiiril Eisenhüttenstadtis. Põllumajandus oli
kollektiivne, palju kasutati masinaid ja väetisi. Tähtsaim oli pimmakarja- ja seakasvatus.
Kasvatati söödataimi, suhkrupeeti, põhjas rukist, lõunas nisu. Suurem osa kaubatranspordist käis
mööda raudteid. Suurimad meresadamad asusid Rostockis, Wismaris ja Stralsundis.
Kolmveerand Saksa DV väliskaubandusest toimus sotsialistlike riikidega, sellest umbes pool
NSV Liiduga.
Pärast II maailmasõda tehti Saksamaal NSV Liidu okupeeritud alal demokraatlikke
ümberkorraldusi. Monopolide vara riigistati ning 560 000 maata ja vähese maaga talupojale anti
annaabi.ee 
