Erinevaid eest keele mõisteid
viisi, hulka. Mruseks vib olla kndsna kigis knetes, nimisna ja
kaassna hend vi mrsna (Eile kndisin katusel).
Nimi- kindlale olendile, isikule, kohale, tootele, asututusele,
perioodikavljaandele antud nimi, mis kirjutatakse lbiva suurthega (Artur,
Eesti, Miisu, Reks).
Otsekne- lause, kus kellegi kne on edasi antud kneleja enda snastuses
(Ema tles:" Hakkame teatrisse minema.").
Pealkiri- on teosel, dokumendil, sarjal. Kirjutatakse esisuurthega ja
jutumrkides ("Kevade").
Pimlause- liitlause, mis koosneb pealausest ja hest vi mitmest sellele
alistatud krvallausest (Muutusin rmsaks, kui teda ngin).
Rektsioon- alistusseos, kus verb (tegusna) mrab selle, missuguses vormis on
teised ema juurde kuuluvad snad (phinema millel?).
Rindlause- liitlause, mis koosneb kahest vi enamast krvuti asetsevast
samavrsest osalausest (Mesilased sumisevad ja ssed pinisevad).
Samaliigilised mrused- samale ksimusele vastavad mrused (Hommikul,
peval ja htul kisin trennis).