Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
Täpsemal
kontrollimisel osutus, et nendel inimestel ei ole seda arvatavat tarkust, mida teised ja
iseäranis nad ise endale omistasid. Ja Sokrates pidi tegema üha sellesama järelduse,
et nendest inimestest on ta tõesti targem. Mitte selle tõttu, et tal oleks erilist tarkust,
vaid selle tõttu, et tema vähemasti teab, et ta ei tea. Need aga ei tea isegi seda,
omistades endale teadmist, mis neil tegelikult puudus ja olles seega iseendagi suhtes
teadmatuses, väärarvamuse (doxa) pimestuses, mis varjab inimese jaoks ära tema
tõelise loomuse. Ja selle kogemuse alusel arvas Sokrates nüüd olevat aru saanud, millele
jumal vihjas – nimelt sellele, et inimeste seast on kõige targem see, kes, nagu Sokrates, mõistab, et tõeliselt
tark on üksnes jumal ja tema enda pelgalt inimlik tarkus pole midagi väärt. Nüüdsest mõistis Sokrates
oraakli ütlust kui jumala poolt temale pandud kohustust käia inimese juurest inimese juurde ja näidata, et
annaabi.ee 
