Eesti uusim ajalugu 1850-1944
Preobraženski, Hungerburgi ja Kroonlinna kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma
Põltsamaa, Kambja ja Emajõe suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna
külast (vene k Уздна (Засека)) kuni Peipsi järveni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks
taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette
valmistama vastupanuks kaitseliini Narva lahest Pimestikust kuni Uusna külani[21]. Reaalsuses
aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine.
Saksa vägede pealetungi ajal asusid 1. Eesti jalaväediviisi väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon
Paides, 1. Eesti jalaväepolk Haapsalus, 2. Eesti jalaväepolk (I ja II pataljon) Viljandis, 3. Eesti
jalaväepolk Tallinnas ja 4. Eesti jalaväepolk Rakveres, mis ei osutanud saksa vägedele
vastupanu.
Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate saksa vägede eelsalkadele ainult eesti