Eesti muinasasulad
Viimasest pärineb ka üks pronksvõru
valmistamiseks kasutatud savist valamisvormi katke. Nõrku asulajälgi on ka avastatud Jäbara,
Toila ja Kohtla-Järve kivikalmete all. Need vähesed paigad ei kajasta siiski pronksiaja asustuse
levikut Ida-Virumaal. Küllap liikus siin tollal inimesi laiemaltki. Sellele võiksid osutada arvukad
juhuleidudena saadud hilised kivikirved endiste Vaivara, Lüganuse, Jõhvi ja Iisaku
kihelkondade piirest.Haruldane on reljeefsete kaunistustega pronkskirves Pimestikult, mis
kuulub I a. tuh. esimesse poolde e.Kr.
Rauaaja alguses saavutasid laialdase leviku kivikirstkalmed, mis vanemal rauaajal
asendusid tarandkalmetega. Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe
rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt -
Türsamäe, Aa, Kohtla-Järve, Peeri, Edise, Toila, Sõtke, Utria. Kalmeid on leitud ka Purtse
jõe piirkonas
annaabi.ee 
