koosseisu kuuluvad Tanel Padar, Danel Pandre, Meelis Tauk, Kaspar Kalluste ning Tomi Rahula. Bändis on varemalt kaasalöönud ka Boris Hrebtukov ning Eimel Kaljulaid. Bänd on nüüdseks väljasatanud 4 suurt albumit ning neil on mitmeid lugusid, mida paljud Eesti elanikest armastavad, seda eriti noorte hulgas, kuna The Sun toodab rock muusikat. Pöördudes tagasi toimunud kontserdile siis kontsert oli üldiselt väga meeldejääv ning meeleolurikas. Õu pimenedes saabus lavale viimaks kaua oodatud Tanel ise, rahva seast ei kõlanud muud peale rõõmukilkete ning karjete midagi. Kõik olid vaieldamatult ekstaasis. Esinemine kestis ligikaudu tund, poolteist. See oli lihtsalt imeline esinemine. Rahvas tungis lavale, kuid siiski neid olid tulnud rahustama turvamehed, kes olukorda sätestasid. Valgustus oli võimas, tundub nagu oleks prozektoreid olnud lausa veoautode lastide viisi. Muusika, mis minu kõrvu küünitas
kogemata kallasime ämbri ta jala peale. Krop pani Himmelstobi paike ja rohkem ta ei kiusanud meid. Wolf suri kopsupõletikku. Me olime muutunud karmimaks, ükskõiksemaks, jõhkarditeks, aga see oli hea, kui me poleks sellisteks muutunud, siis oleksime sõja ajal hulluks läinud. Aga meil jäi ühtekuuluvustunne ja seltsimehelikkus. Kemmerich oli suremas, ta polnud esimene, keda nägin suremas, aga temaga oli teisiti. Me kasvasime koos üles. Pimenedes ta ütleb mulle:"kui te mu kella üles leiate, saatke see koju." Ta suri. Saime väge lisaks, meist aasta nooremad, nad on veel halvema toidu peal, kui meie. Kat kutsub nooruki enda juurde ja annab talle loomalihaga keedetud ube, ja ütleb, et kui järgmine kord tahab saada, siis toogu kaasa sigarit või närimistubakat. Kat on asendamatu ja kõige kavalam. Jõuame armetusse kohta, kus pole midagi, järsku imub Kat, käes leivapäts ja hobuseliha. See on uskumatu,
annaabi.ee 
