Rumeenia
külad. Kohati on paigad päikesest kullatud, teisal paksu pilvemüüri sees või
varjudest kaetud. Silmapiir ulatub kümnete kui mitte sadade kilomeetrite
kaugusele. Naabermäed on osaliselt metsaga kaetud, kõrgemal aga paistmas
vaid kaljusein ja jääliustikud. Kaugel all, orupõhjas, tabab silm ähmaselt tuttavaid
kohtasid, kust tunde tagasi rännak alguse saanud.
Siis annavad mäestiku uduseks muutuvad tipud ja kiiresti lähenev pimeduseloor
märku lähenevast äikesetormist. Neile, kes sellal veel kõrguses viibivad, on see
viimane hoiatus laskumiseks. Tunni või vähemagi pärast jõuab pärale metsik
vihm koos lakkamatult sähvivate välkudega ja kes siis veel mäel, peab kiiremas
korras varju leidma.
Karpaatides uidates jõuame täiesti kogemata ka Euroopa kõige kõrgema
benjihüppekoha juurde. Järskude seintega kanjonist on üle tõmmatud mõned
terastrossid, mis tunduvad kinnituvat eimillelegi