24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on rahvas. Tsitaat keele ja mõistuse kohta: Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus. Valgusaeg eestlaste muistne priiuse vabanemine 13. saj sakslased tõid ristiusu. Pimedusaeg Eesti võõra võimu all (Saksamaa, Taani, Rootsi) 13. saj 19. saj. Koiduaeg ärkamisaeg 19. saj. Ärkamisaja kirjanikud - Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Kuhlbars, Mihkel Veske, Lydia Koidula, Juhan Kunder jt. Romantika tunded ja armastus. Rahvuslikkus vabadus ja isamaa. LYDIA KOIDULA - (24. detsember 1843 1886) e Koidulaulik Ärkamisaja I nais tegelane, tegeles kultuuri ja kirjandusega, oli haritud. Elas Pärnus, hiljem kolis mehega Venemaale Kroonlinna
Kui Peterburist ära tuli, ostis talu Kurgjale, sellest pidi saama näidistalu, millest kõigil oleks võimalik eeskuju võtta. Kuna põlluharimise vastu huvi tundis, osales väga innukalt põllumeheseltsides (Pärnu, Viljandi). Ka tema andis omalaadse Eesti ajaloo käsitluse- see tuli välja Kolmes isamaa kõnes 1868-70, mille ta pidas Vanemuise seltsis. Nendest esimene rääkis Eesti rahva ajaloost kui valguse, pimeduse ja koidu ajast, kus valgusaeg- muistne iseseisvusaeg, pimedusaeg- eestlased sakslaste võimu all, koidu aeg- eestlased saavad sakslaste võimu alt vabaks ja see pidi toimuma vene keisrikotka kaitsva tiiva all. Ta nägi venelastest liitlast võitlemaks baltisaksa ülemvõimu vastu. Oma isamaakõnega on ta andud vale käsitluse Eesti ajaloost (pärisorjuse pikkus). Ta andis välja ka erinevaid kooliõpikuid, need olid populaarsed. Kuna kaotas avaldamisvõimaluse Eesti Postimehes, siis hakkas taotlema oma ajalehe tegemist. 1878
annaabi.ee 
