Lüganuse – kõige vanapärasem ja omanäolisem; Jõhvi – lõunas tugevad keskmurde mõjud; Iisaku – põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega. Siirdemurre: o ühisjooned rannamurdega, o ühisjooned idamurdega (Kod), o ühisjooned vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldumatus – erinevus rannamurdest): rattas : rattad, pimedik : pimedikkul, tappama : tappan; Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus); Lõpukadu, kuigi lõpuvokaal osaliselt säilinud teatud sõnades ja vormides, nt inta ‘hind’, vänttä ‘vänt’, polve ‘põlv’ Alutaguse murde erijooned rohkesti õ-häälikut: õli ‘oli’, õtsib ‘otsib’; nasaali ees e: eng ‘hing’, tenama ‘tänama’; st > ss: mussad ‘mustad’, issub ‘istub’, pessässe ‘pekstakse’;
kõrkjaid ja ka parte, kui nende aeg oli. Teiselt poolt jooksis järvest veenire või oja välja; see läks mitme miili kaugusele, ma ei tea kuhu, igatahes mitte jõkke. Jahu pudenes maha ja jättis jäljed järveni. Taadi kõvasi pillasin ka seal maha; näis, nagu oleks see sinna unustatud. Siis sidusin augu jahukotis nööriga jälle kinni, nii et jahu enam välja ei jooksnud, ning viisin koti ja sae jälle oma paati. Nüüd oli juba pimedik. Lükkasin paadi jõe juurde pajude alla, mis üle kalda rippusid, ja ootasin kuu tõusu. Paadi sidusin paju külge; siis sõin natuke ja viimaks heitsin paati, et suitsetada ja plaani pidada. Arvasin, et teised lähevad mööda kividega täidetud koti jälgi kaldale ja otsivad mind võrguga jõest. Ja et nad jõuavad jahujälgi mööda järveni ja otsivad piki oja, mis järvest välja jookseb, et leida röövleid, kes mu tapsid ja asjad äfa varastasid. Jõest ei otsi nad muud kui mu laipa
annaabi.ee 
