Juhan Sütiste
..8
Kasutatud kirjandus...9
Vahetu kaasaeg ei tunnistanud noort generatsiooni mitte päris reservatsioonideta, sest
neile oli eelnenud eluläheduse periood, millele reaktsiooniks arbujalik
kunstipreesterlus osalt oli ka sekkunud. "Luule peab olema vaba ja rippumatu, alles
siis võib ta tõeliselt vallutada elu ja seda paremate ja puhtamate ideaalide poole
juhtida," sõrendas Talvik oma artikli "Luule ja elu" juhtmõtet (Talvik 1937: 61).
"Suur loominguline inspiratsioon rajab sildu ka kõige pimedamate kuristikkude
kohale; ta muudab isegi eluläheduslased "esteetideks" ning "esteedid"
eluläheduslasteks", näitab Talvik sealsamas ajastut iseloomustavale poleemikale
lahendust (Talvik 1937: 62). Talviku, Alveri, Masingu kogud, "Arbujate" antoloogia
ja neid soosiv kriitika eeskätt Orase sulest kujundasid ja kinnistasid 1930. aastate lõpu
kui luule kuldaja mainet. Loogiliselt pidi kujunev täius saama vastulöögi. Selle andis
Juhan Sütiste artiklis "Meie uusromantika pärapoeesia" 1940
annaabi.ee 
