Ka seda leidub Sonoras, kuid enamik kõrbest on kaetud suhteliselt rikka elustikuga. Kõrbete sademetehulk võib varieeruda küllaltki suurtes piirides, jäädes enamasti siiski alla 200 mm aastas. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete taimestik on harjunud pideva vee puudujäägiga. Kõrbete ja poolkõrbete biomassi produktsioon pindala ühiku kohta on küll väike, kuid liigirikkus võib olla küllaltki suur, näiteks Austraalia kõrbete roomajate või Mehhiko kõrbete kaktuste puhul. Elustiku mitmekesisus Kõrbetes ja poolkõrbetes võib kasvada palju erinevaid ja kuivade tingimustega kohanenud taimeliike. Rikkalikult võib esineda ka roomajaid, samuti on mitmetes kõrbetes kõrge endeemsuse
Kliima Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Mõnel aastaajal ei saa maapind üldse niiskust. Vahel sajab nn. kuiva vihma, mis tähendab, et sademed auravad õhus, jõudmata maapinnani. Õhutemperatuur muutub kõrbes ööpäeva jooksul suurtes piirides. Hele liiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse. Päikese loojudes langeb õhutemperatuur järsult ja võib olla alla 0 kraadi
annaabi.ee 
