Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
Näiteks tavaliselt ei saa 1. ja 2. pöördes esineda verbid, mis väljendavad tegevusi, mille
sooritajaks ei saa olla elusolend, nt helisema, häälduma, käibima, laabuma, laekuma, äparduma,
ilmnema, pimenema jt. Samal ajal võivad mõned sellistest verbidest ülekantud tähenduses nendes pööretes
ka esineda, nt Ta laekus kell seitse. Äpardusin selles tegevuses täielikult.
Traditsiooniliselt kasutatakse ainult 3. pöördes nn ilmastikuverbe, nt sajab, tuiskab, müristab, pilvitab.
18. Kõneviisikategooria.
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse
reaalsusele (modaalsust), kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi – vahendatus,
mittevahendatus) ja kommunikatiivset modaalsust ehk suhtluseesmärki (väide, soov, käsk).
Kõneleja võib pidada tegevust reaalseks või ebareaalseks. Esimesel puhul ollakse kindel tegevuse
toimumises, nt Jüri tuli külla.
annaabi.ee 
