päikesekiirgust ja miks? Ekvaatorile lähemal olevad alad saavad rohkem ja suurtematel laius kraadidel olevad alad vähem, sest päike paistab sinna suurema nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja lumikate paksem. 2. Läänemere keskmine ja suurim sügavus, keskmine soolsus. Keskmine sügavus 55m. Suurim sügavus 459m. paljudes kohtades on erinev, aga keskmine on umbes 6-8promilli 3
vastandliku kliimaga, see sõltub ülangust. Kõige külmematel aladel on temperatuurid alla nulli umbes 40 talvepäeval ning mõningatel kõrbestunud aladel võib sadada lund. Teatud piirkondades võib olla minimaalne temperatuur kuni -50° kandis, muudel aladel maksimaalne umbes 45°. Jaanuari keskmine temeratuur on üldiselt -4 °C kuni -9 °C, juulis + 20 °C kuni +27 °C. Keskmine päikesepaiste hulk aastas on 2500-2700 tundi. Kõige pilvisemad kuud on märts ja aprill, selgemad august ja september. Sademeid võib olla aastas 200-300 mm kuni 1600 mm. 3. Ajalugu Arvatakse, et kirgiislaste esivanemad, keda arvatakse põlvnevat Mongolitest ja Kiptsakitest, asustasid Tuva regiooni Venemaal. Seoses Mongoli impeeriumi tõusuga 13. sajandil migreerusid Kirgiislased lõunasse. Nende etniline rühm kujunes välja alles 15. sajandil. Mitmed turkmeeni rahvad valitsesid neid kuni 1685. aastani ning peale seda
annaabi.ee 
