Kreeka poliitiline ajalugu
Järgneval 7.
sajandil oli sedalaadi kuningavõim linnriikideks arenevates Kreeka kogukondades
kadunud. Selle asemel valitses linnriike enamasti kollektiivne aristokraatia. Mil moel
kuningavõim aristoktaatiaga asendus ja kuivõrd eeposte pilt muistsest kuningavõimust
üldse ajaloolisele tegelikkusele vastab pole üheselt selge.
Homerose ja Hesiodose eeposed esitavad ka varaseima tervikpildi kreeka religioonist.
Meile ilmneb ülimalt inimlik panteon eesotsas pilvikeerutava piksejumala Zeusiga, kelle
koda Olympose mäel on enamuse jumalate meelispaik. Homerosel on jumalate käitumise
motiivid sageli inimestele raskesti mõistetavad ja taevased ei lähtu alati üldisest heaolust
vaid oma egoistlikest huvidest. Seevastu Hesiodose uskumist mööda kaitsevad jumalad,
eriti Zeus, kindlalt inimlikke õigusnorme.
Tumeda ajajärgu lõpul esile tõusnud aristokraatia (kr k aristos parim; aristokratia
parimate võim) domineeris kogu arhailise perioodi vältel