olekus. Jääkristallid on valdav komponent ja tüüpiliselt põhjustavad pilves olevate ülijahutatud veepiiskade kiiret külmumist muudates cirrocumuluse cirrostratuseks. See protsess võib samuti toota sademeid uduvihmana, mis koosneb jääst ja lumest. Seega on cirrocumulus pilved lühikese eluaega. Päike ja Kuu paistavad kiudrünkpilvedest läbi, neist kumab läbi ka sinine taevas, mistõttu on pilvedel mõnikord sinakas varjund. Harvadel juhtudel pilveservad helendavad vikerkaarevärviliselt (st. nõrgal kujul esineb nähtus, mida nimetatakse irisatsiooniks). Kiudrünkpilved jagunevad kuju ja ehituse järgi kahte suurde alaliiki: lainelisteks (Cirrocumulus undulatus) ja kuhilataolisteks (Cirrocumulus cumuliformis). Lainelised kiudrünkpilved kitsamas tähenduses koosnevad valgetest vöötidest, vöödid omakorda tillukestest toppidest. Need pilved meenutavad väga äsja niidetud lambavilla, mõnikord aga
õhutemperatuurid (kümneid kraade alla nulli), võivad kiudrünkpilved koosneda nii jääkristallidest kui ka veepiisakestest või veepiisakeste ja jääkristallide segust, eriti kui nad on tekkinud konvektsiooni tõttu. Sel juhul jäätuvad veepiisakesed madala temperatuuri tõttu kiiresti, ja kiudrünkpilved transformeeruvad kiudpilvedeks. Nad ei anna varju, Päike ja Kuu paistavad neist läbi. Harva võib esineda irisatsioon, st pilveservad võivad vikerkaarevärviliselt helendada. Et kiudrünkpilvede veesisaldus on väike, siis ei anna nad sademeid. Tavaliselt esinevad nad koos kiudpilvede ja kiudkihtpilvedega. Peamised liigid ja vormid: · Lainelised kiudrünkpilved (Cirrocumulus undulatus Cc und) o Cirrocumulus lenticularis (Cc lent) · Kuhilataolised kiudrünkpilved (Cirrocumulus cumuliformis Cc cuf) o Cirrocumulus floccus (Cc floc)
annaabi.ee 
