E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
koerad põõsaste ümber; nende järel tulid suure ragina ja müdinaga mitmest küljest
ratsamehed,
kes koeri jahihüüe-tega otsimisele ässitasid. Rägastiku suu ees hakkasid koerad kangesti
haukuma; ühe silmapilguga veerlesid esimesed neist ulgudes maas. Esimene ratsamees, kes
seppa nägi ja suud parajasti rõõmukisaks lahti tahtis teha, kukkus nagu piksest rabatult
tagumistele jalgadele tõusva hobuse seljast maha. Tükki kümme ratsalist kogunes kõhe tema
ümber. Kuu piilus parajasti pilveserva tagant välja ja tegi naljaka näo, nähes, kuidas terve salk
ratsamehi üheainsa jalamehe kallale kippus, ilma et viimane plehku oleks pannud.
«Pidage!» müristas Goswin Herike, keda Villu
201
oma imestuseks tervelt ratsaliste hulgast leidis. «Kuule, sepp, mispärast lõid sa minu mehe
maha?»
«Sinu süü pärast,» vastas sepp. «Häbemata sõnadega teed sa oma loo pahemaks,» ütles
Goswin uhke rahuga. «Sind saab raskesti nuheldama, sest sa oled kui varas võõrasse majasse
annaabi.ee 
