*Rünksajupilved (kutsutakse ka äikesepilvedeks. Väga intensiivselt arenenud konvektsioonipilved, mille ülaosa võib ulatuda 3-4 km kõrguseni. Pilve alumine osa on tume. Toob enesega peaaegu alati kaasa intensiivseid, väga muutliku tugevusega ja enamasti lühiajalisi sademeid hoogvihma, hooglume, lume- või jääkruupide ning rahehoogude näol ja soojal aastaajal isegi (kuid mitte alati) äikest. 32) Sademete tekkeprotsessid. Pilveosakesed võivad mitmel teel suureneda. Üheks põhjuseks on veeauru ülekandumine difusiooni teel ühtedelt pilveosakestel teistele ning seal kondenseerumine. Kuid piisakeste suurenemine võib toimuda ka nende ühinemise tagajärjel mitmesugustel põhjustel. - Pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel Pilvepiisad pole ühesuurused. Nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise üheks põhjuseks. Mida väiksem on piisk, seda kumeram on ta pind
Kui Eaf on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Sademed - tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad niivõrd, et nende raskus ületab õhu takistuse, selle tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul (uduvihm, vihm, lumi, rahe jne). Sademete hulga all mõeldakse vedela veekihi paksust (mm 0,1 mm täpsusega), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei nõrgu ega aura. Sademete teke pilveosakesed võivad mitmel moel suureneda. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, taimed), aurumine toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. On kaks olulist protsessi sademete tekkeks: 1)põrkumine(liitumine), 2)jää(kristalli protsess).Sademete tekkel mängib olulist rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine
Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 – 0,5mm läbimõõduga vedela veekihi paksust (mm 0,1 mm täpsusega), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei piisku) – kihtrünkpilved – Stratocumulus (Sc), kihtpilved – Stratus (St), kihtsajupilved – Nimbostratus (Ns), 4)Vertikaalsuunas arenevad e. nõrgu ega aura. Sademete teke – pilveosakesed võivad mitmel moel suureneda. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, taimed), aurumine konvektsioonipilved 0,4 – 1,5km (tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige hoogsamalt keskpäeva paiku) – rünkpilved – toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige Cumulus (Cu), rünksajupilved – Cumulonimbus (Cb).
Osakese tüüp Ligikaudne raadius Osakeste arv cm3-s µm Vahemik Tüüpiline Väikesed (Aitkeni) <0,2 1000 kuni 10000 1000 kondensatsiooni tuumad Suured 0,2 kuni 1,0 1 kuni 1000 100 kondensatsioonituumad Giganttuumad >0,1 <1 kuni 10 1 Udu ja pilveosakesed >10 10 kuni 1000 300 Somp tekib tavaliselt öösiti (õhu kihistus stabiilne). Paistab sinine vastu tumedat tausta ja kollakas vastu valgust. Nähtavus 1-10km, sama moodi ka udulooril ja uduvinel. Udu nähtavus alla 1000m. Tekib kas õhu jahutamisel või vee aurumisel ja õhumasside segunemisel. Liik Kuidas tekib ? Kiirguslik udu Õhu kiirguslikul jahtumisel
annaabi.ee 
