Biogeograafia
· Loomastik: tuukanid, möira- ja kaputsiinahvid, palju konni, pisi-puukonn,
kaksvarvas-laisik, krokodillkaimanid, leeguanid,
· Loode-kagusuunalised mäeahelikud kõrgeim tipp 3820 m.
· 1200-1500 meetri kõrgusel algavad pilve- ehk udumetsad. Kõrgemal on
madalam temperatuur.
· Mäel on mets hõredam ja valgusküllasem, mistõttu on maapinnal rohkem
taimi. Palju samblaid nii maas kui puuokstel. Lõunapoolsetes pilvemetsades
on igihaljad tammed, tüvedel palju samblikke, puusõnajalgu ja orhideesid.
3000 meetri kõrgusel on puud juba madalad kääbusmets. Veelgi kõrgemal
asuvad saarekestena kõrgrohustud ehk paramod. Seal, kus on vee liikumine
takistatud, on mõnest paramost kujunenud pideva sammalkattega ja
sõnajalgadega sood turberad.
Kõrgemal mägibambused, kanarbikuliseid, sarikalised, Mehhiko ohakad,
kollad.