Pilvede tüübid
Aluse kõrgus on 0,6-1,5 km, paksus 0,2-0,8 km.
Mõnikord annavad suvel uduvihma, külmemal ajal kergemat lund
Kiudpilved
Õhukesed heledad pilvekiud, mis meenutavad
linnusulgi, 7-10 km kõrgusel
Kiudkihtpilved
Hele, võrdlemisi ühtlane pilvekiht, mis katab suurema osa taevast.
Annab taevale kahvatu sinise varjundi. Kõrgus 6-8 km,
paksus 100m kuni mõni km
Rünkvihmapilved
Võimsate tõusvate õhuvooludega arenenud suured pilvemassiivid,
mis katavad kogu taeva. Alus paikneb 0,4-1 km kõrgusel,
paksus on mitu km. Maapinnalt näemetumesinist alust.
Annavad hoogvihma, millega sageli kaasneb äike.
Nimetatakse ka äikesepilvedeks
Kihtvihmapilved
Paksud tumehallid pilved, millest tuleb laussademeid.
Koostiselt segapilved, harvem vesi- või jääpilved.
Aluse kõrgus 0,1-1 km, paksus umbes 1 km
Kihtpilved
annaabi.ee 
