arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem, kui teisest otsast.
Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem, kui teisest otsast. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja
uuritav ja seletatav. Äiksetormidega alati kaasnev müristamine ilmneb seetõttu, et välgukanalis ilmnev voolutugevus tõstab temperatuuri kanalis ligikaudu 30 000 K3. See põhjustab omakorda suure rõhuerinevuse kanali ja ümbritseva keskkonna vahel, mistõttu kanalis paisuv õhk tekitab lööklaine, mida me tajume tugeva ,,pauguna". Erinevalt viivu kestvast välgust, kostub müristamine aga mitu sekundit. Seda ei põhjusta aga pilvedevaheline kaja, nagu tihti arvatakse vaid hoopis see, et välk on haruline ning mitmeid kilomeetreid pikk. Seetõttu jõuab ,,pauguna" tajutav lööklaine vaatlejani erinevatest kohtadest erinevatel aegadel ning müristamine ei olegi oma põhimõttelt muud kui vaatlejani jõudvate lööklainete ,,koor". Kas siis pilvedevaheline kaja ei mängi üldse rolli? Tegelikult tõesti mitte. Oma ehituselt on, nagu eelpoolgi mainitud, pilved hõredad ja seetõttu jääb kaja neilt inimkõrvale tajumatuks. Samas ei
annaabi.ee 
