11. Milline valgus kaldub pärast difraktsioonivõre läbimist rokem kõrvale sinine või punane? Punane/kollane värv kaldub difreaktsioonivõre läbmisel rohkem kõrvale. 12. Kas kõrvalekalle on suurem teiss või neljandas spektrijärgus? Neljanda spektrijärgus on suurem kõrvalekalle 13. Teie difraktsioonivõrel on 300 joont millimeetri kohta. Millisest järgust alates hakkavad spektrid kattuma? Seda saab arvutada 14. Milleks oli vaja kollimaatorit? K pilutoru paralleelse kiirtekimbu saamiseks ehk kollimaatori 15. Milleks oli vaja pilu? Kas tulemus sõltub pilu laiusest? pilutoru paralleelse kiirtekimbu saamisek Kui pilu laius on suurem, satub sellesse "mitu sekundaarallikat" ning juba piludel ja tekib interferents - see muudab meie valemid mittekehtivaks. Teiseks oluliseks puuduseks on nõrk valgustatus ekraanil , kuna pilu on väga kitsas ning katsesse pääseb seetõttu vähe valgust.
Mille poolest need viisid erinevad? - 1) spektraalaparaadiga (koosneb prismast ja väikesest valgust läbilaskvast avast. On tarvis konstrueerida aparaat, mis lahutaks elektromagnetkiirguse koostisosad ruumiliselt ja võimaldaks tulemust registreerida. Erineva lainepikkuseda elektromagnetlainete lahutamiseks kasutakase apektraalaparaadis prismat või difraktsioonivõret; spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile.) - 2) spektroskoobi abil (põhiosadeks on pilutoru, prisma, pikksilm; läät koondab valgusvihud fokaaltasandi eri piirkondadesse = spekter. Spektrit vaadeldakse läätse ja luubiga. ...) 10. Mida iseloomustab joonspektri üks joon?, kogu joonspekter? - Joonspekter iseloomustab aatomit - Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus; Igale kindlale sagedusele kindel energia 11. Miks nimetatakse joonspektrit aatomispektriks? - Joonspektri tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud seetõttu nim neid ka aatomspektriteks
Mille poolest need viisid erinevad? - 1) spektraalaparaadiga (koosneb prismast ja väikesest valgust läbilaskvast avast. On tarvis konstrueerida aparaat, mis lahutaks elektromagnetkiirguse koostisosad ruumiliselt ja võimaldaks tulemust registreerida. Erineva lainepikkuseda elektromagnetlainete lahutamiseks kasutakase apektraalaparaadis prismat või difraktsioonivõret; spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile.) - 2) spektroskoobi abil (põhiosadeks on pilutoru, prisma, pikksilm; läät koondab valgusvihud fokaaltasandi eri piirkondadesse = spekter. Spektrit vaadeldakse läätse ja luubiga. ...) 10. Mida iseloomustab joonspektri üks joon?, kogu joonspekter? - Joonspekter iseloomustab aatomit - Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus; Igale kindlale sagedusele kindel energia 11. Miks nimetatakse joonspektrit aatomispektriks? - Joonspektri tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud – seetõttu nim neid ka aatomspektriteks
Joonisel 19.2 on esitatud goniomeetri optiline skeem ja joonisel 19.3 praktikumis kasutatava goniomeetri ΓC-5 vaated. 3 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT Joonis 19.2 Selgitame goniomeetri põhisõlmede ehitust ja otstarvet jooniste 19.2 ja 19.3 abi1. Kollimaatori ehk pilutoru K ülesandeks on paralleelsete kiirte tekitamine. Selleks on kollimaatori toru ühes otsas koondav lääts L1 ja teises reguleeritava laiusega vertikaalne pilu P, mille kaugust läätsest saab muuta. Kollimaatorist väljunud kiired on paralleelsed siis, kui pilu asetseb läätse fokaaltasandis. Uuritav objekt paigutatakse horisontaalsele aluslauale C kollimaatorist väljunud kiirte teele. Aluslauda võib pöörata ümber vertikaaltelje, muuta tema kallet kruvidega 7, 7´, 12 (joon. 19
annaabi.ee 
