Eesti keele ajalugu
*seppän > Q2 sepa, *tammessa > Q2 tammes, *lillelta > Q2 lillelt
5. Geminaadi muutumine üksikkonsonandiks – toimunud kindlatel
tingimustel 1. ja 2. silbi piiril pika esisilbi puhul ja järgsilpides, eriti sufiksites:
a) ll > l, mm > m, nn > n, rr > r (*toomme > toome, *käänne’ > kääne);
b) kk > G, pp > B, tt > D, kui teine silp oli kinnine (*lauttˇan > lauda,
vrd
lautta > laut – teine silp on lahtine, leenisklusiili ei teki –; *pilppas >
pilbas).
17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine.
Uurali algkeeles oli käändeid mõnevõrra vähem kui enamikus praegustes soome-
ugri keeltes, kuid pisut rohkem kui näiteks indoeuroopa algkeeles.
Eesti keele kääneterikkus pole soome-ugri algkeele pärand, vaid hilisema arengu
tulemus. 12 käänet 14st on pärit hilisemast läänemeresoome algkeelest, kuid
ainult 5 käänet läheb tagasi soome-ugri algkeelde.
annaabi.ee 
