Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
Tüpoloogia andmeid kogutakse valimi abil. Valimis peab olema palju erinevaid keeli, mis erineks geneetiliselt ja
areaalselt, et välistada ajaloolist sõltuvust. Valim sõltub nähtusest ehk kui paljudes keeltes see esineb. Haruldase
nähtuse uurimisel peab valik olema suhteliselt täielik (nt Greenberg uuris glotaalseid konsonante 150 teadaolevas
keeles). Tavanähtuse puhul tekib probleem valikuga, kuigi ka 4050 keele uurimisega võib saada usutavaid
tulemusi. Pilootuurimiseks on vaja 50100 keelt, mille avaldamisele järgneb lingvistilise üldsuse reaktsioon ja
siis saab andmeid täiendada.
Keelevalimi koostamiseks tuleb
- võtta igast keelkonnast sama % keeli, mistõttu saavad suure keelte arvuga keelkonnad suure esindatuse
- 50 sõltumatut keelt, mis peavad olema geneetiliselt, kultuuriliselt ja areaalselt kauged
- Dryeri meetod: 625 keelt, mis on valitud geneetilistel ja areaalsetel printsiipidel
· Tõenäosusvalim
· Mitmekesisusvalim
· Juhuvalim
annaabi.ee 
