Bengt Gottfried Forselius
Hornungi. J. ja A. Hornungi vahendusel lähendati kirjakeelt rahvakeelele ning ilmus uusi
raamatuid. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse paariks aastakümneks täielikku madalseisu.
Meie vanemate koolide rajajaist teatakse vähe, ainult üksikute nimed saab kanda tänapäeva
kroonikaraamatutesse. Forseliuse kasvandikud õpetasid koolmeistritest pastoritena mitmetes
kihelkondades. Forseliuse seminari lõpetamisele järgnenud aastatel õpetas Jõelähtmel Martini
nimeline noormees, Pillistveres Heinrich Schilling, Sangastes Bengt Adamson, Hallistes
koolmeister perekonnanimega Bringer, Suure-Jaanis koolmeister Jürgen, Põltsamaal Tõnu, Haljalas
Jaak, Audrus Rein, Tartu-Maarja kihelkonnas Merihärja Hindrek, Ignati Hindrek ja Harju Pärtel,
Puhjas Käsu Hans, Ristil Rassi Toomas. Talupojad tundsid koolitöö vastu suurt huvi.
FORSELIUSE ALUSTATUT JÄTKASID TEMA MÕTTEKAASLASED
Forseliuse surm ja tema aabitsa keelustamine lükkasid parandatud kirjaviisi kasutuselevõtu edasi.