Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.
(tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks
värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi.
Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks
lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome,
läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest
mitmekesisem ning esitati pillisaadetel, lisaks on uuemal rahvalaulul lõppriim ja
salmid. Uuema rahvalauluga hakkasid tegelema ka mehed, mistõttu muutus sisu
laieldasemaks ja vanamoodne keel asendus uuemaga. Laulude viisid muutusid
pikemaks ja keerulisemaks, rütmipilt mitmekesistus.
2)Rahvalaulude levikualad, erinevused piirkonniti. Vanimad ülestähendused.
Vanimaks rahvalaulu vormiks on regilaul, kus üldiselt oli viisi kordus ühehäälne ja
monotoonne, erandiks olles setude regilaulud, kus koor laulis mitmehäälselt- komme
annaabi.ee 
