Eesti loodusgeograafia konspekt
Nendest ei
hakka edasi arenema suured, maastikulised kompaktsed sood (inimtegevusega
maailmas). Suured madalsood tekkinud järvede kinnikasvamisel enamasti või savisele
maakerkealale (laguunipõhja).
· Nt Nehatu soo Läänemaal, Otepää prk.
Siirdesood
· Tulevad jõhvikad mätastele. Soo moodustamise teine etapp enamasti
· Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning
pillirooturva osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast).
· Soo toitub osaliselt põhjaveest, aga ka sademeveest. Olenevalt toitumistingimustest
taimestik ja mikroreljeef mitmekesine.
· Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse
nii aia- kui kütteturvast. Siirdesood ümbritsevad tavaliselt rabasid.
· Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad
annaabi.ee 
