Mullateaduse loengud
Rannaalal. Nende äratundmise põhiline tunnus mere ääres,
sooldunud rannikumuldade korral suur neeldunud Na hulk. Soolalembeline taimkate. Sooldunud
rannikumullad on enamasti kohtades, kus mereveetase on kõrgem ja ulatub mullaprofiili , kõrge
veetaseme korral võib olla isegi üleujutatud osaliselt (kuivades soolakristallid mulla pinnal).
Rannikamuldi alla 1% maafondist Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Enamasti rannarohumaad,
rannakarjamaad. Inimtegevuse lakkamisel hakkab pilliroostuma, kivisemate-klibusemate muldade
puhul ei loeta päris rannikumuldadeks, vaid klibumuldadeks. Rannakarjamaal karjatatakse
lihaveiseid (taimeliigid meeldivad soti mägiveisele meeldib pilliroog), rannaalad on olulised ka
kõre, rohekärnkonna pesitsusalana (loigud, tiigid, mis suve lõpuks ära kuivavad). Üldjuhul
jagunevad ka veereziimi järgi. Veealused mullad Võrtsjärve ääres.
EROSIOONIALA MULLAD JA TEHISMULLAD