Referaat Pärandkooslused
See ala on alaliselt või pikka
aega üle ujutatud ning taimede alumised osad on alaliselt vees. Subsaliinsetel rannaniitudel
on tavalised roostikud, meri-mugulkõrkja või kareda kaisli kooslused ning peaaegu
taimkatteta paguveerannad. Veidi kõrgemal, kuid ikkagi merevee otseses mõjualas on saliinne
rannikuvöönd. Siin on kõige tavalisemad rannika-tuderloa, punase aruheina ja hariliku
pilliroo taimekooslused. Tavapäraste põllumajandustavade hülgamise tõttu on pillirooalad
jõudsalt laienenud. Kõrgematel aladel, kuhu merevesi jõuab vaid suurte tormide ajal, on
suprasaliinsed kooslused, mis on vähem soolased, aga elustikult mitmekesisemad.
Vööndilisus on üks rannaniitude oluline eripära võrreldes teiste rohumaatüüpidega.
Eesti rannaniidud on peamiselt karjamaad, mida inimesed on nende tekkest peale mõõdukalt
mõjutanud. Et Lääne- ja Põhja-Eestis, kus rannaniidud asuvad, tõuseb maa 12,8 mm aastas
siis on see maa noor
annaabi.ee 
