Pill koosneb roolülist, mille ülemisse, puhumisotsa on on sõlm alles jäetud. Paari sentimeetri kaugusele ülaotsast on torukesse lõigatud piklik kitsas keeleke ehk piuk, mis puhumisel vibreerides häält teeb. Pilli allotsa on tehtud 4-6 sõrmeava. Sõrmeavade olemasolu järgi nimetati niisugust pilli mõnikord ka sõrmiline. Samamoodi on rukkikõrrest valmistatud kõrrepill. Puust roopillil, mida on nimetatud ka pöörpilliks, on heli tekitava keelekesega pilliosa lõigatud eraldi roo- või sulejupist. See on asetatud eemaldatud südamikuga männi- või lepapuust torusse, mille peal on sõrmeavad. Saavutamaks paremat heli, on puhumisotsa tihendatud vaha või vaiguga. Teise võimalusena hoiab mängija oma keelt õhukindlalt pilliotsal ees. Roopilli mängisid nii karjased kui ka vanemad mehed valdavalt meelelahutuseks. Poistel, kel oli oov õppida torupilli, soovitati enne roopillimäng selgeks saada. Mängiti tantsu- ja lauluviise, samuti
Need on erineva pikkusega ja niimoodi muutub ühtlasi ka kogu pillitoru üldpikkus. Et juhtida õhusammas vastavalt muusikapala viisikäikudele ühte või teise torupikendisse, on vaskpuhkpillidele paigaldatud ventiilid või pumbad. Neid avades või sulgedes muudab pillimees õhusamba pikkust ning ühtlasi muutub ka pilli toon TROMBOONI KROON Hoopis toredasti teeb aga tromboonimängija - tema pillitoru on ehitatud niimoodi, et selle kahte osa saab teineteise sisse lükata. Alumist, liikuvat pilliosa nimetatakse krooniks. 9 KOKKUVÕTTE Puhkpillid jagunevad kaheks osaks: vaskpuhkpillid ja puupuhkpillid. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Kõikidel puhkpillidel on toru (välja arvatud flöödil) otsast laienev. Selleks et puhkpillil mõnda meeldivat viisi mängida, on vaja muuta pillitorus võnkuva õhusamba pikkust.
annaabi.ee 
