Barokiajastu kokkuvõte
aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite,
samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja
linnakodanike muusikaühingud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis
mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel.
Samalaadsed koosseisud barokstiili vokaalmuusikaga, aga samuti vokaalmuusikale
iseloomulik meloodika ning improvisatsioonilised kaunistused tulid varsti üle ka
pillimuusikasse. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks
barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Barokktrio oli
aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule.
Üks zanritest, mis barokiajastul arenes, oli sonaat. Sonaadiks nimetati ansamblile
loodud teost. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku
kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: kirikusonaat ja kammersonaat. Selget
annaabi.ee 
