Eesti kultuurilugu
Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline
areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse
loomemajanduse toodang ja massikultuur.
Samas ei ole kadunud ka side rahvakultuuriga. Näiteks oli Statistikaameti andmetel 2008. aastal
Eestis kokku 73 000 mõne rahvakultuurialaga tegelevat inimest. Nende seas oli näiteks 39 000
koorimuusika ja 18 000 rahvatantsu harrastajat ning üle 4000 pillimuusikaga tegeleja, kellest
2700 mängisid puhkpilliorkestrites. Samuti tegutses Eestis umbes 1400 harrastuskoori, pea 1200
rahvatantsurühma, ligi 350 harrastusteatrit või näiteringi, 230 käsitööringi, 200
rahvamuusikaansamblit, 125 folkloorirühma, üle 130 puhkpilliorkestri ning muid
harrastuskollektiive, ringe ja ansambleid.[1]
Kultuuritarbimise uuringu kohaselt külastas Eestis 2007. aastal kultuuriasutusi 94% kõrgema
annaabi.ee 
