Miniuurimus soome keelest
Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema
koostatud on ka vanim 16.sajandist pärinev soomekeelne trükis, aabits „Abckirja“. Uut
testamenti tõlkides lõi Agricola palju uusi sõnu, millest umbes 60% on kasutusel ka
tänapäeval, näiteks armo (arm) ja vanhurska (õiglane). (Samas, 2014)
Soome ja eesti keeles on palju sarnaseid, kuid tähenduselt erinevaid sõnu. Näiteks ase (relv),
kalju (kiilas), hallitus (valitsus), pillimies (vilekohtunik), hyvä maku ja kaunis puku (hea
maitse ja ilus ülikond). (Sõnade erinevad tähendused, 2015)
Sündmusi soome keele ja kirjanduse arengus:
1835.aastal ilmus rahvuseepos Elias Lönnroti „Kalevala“. (Zetterberg, 1991, lk 6).
1863.aastal kirjutas Aleksandes II alla keelemanifestile, millega soome keel muutus
ametlikuks asjaajamise keeleks. (Samas, lk 7).
1920. aastal loodi kirjanduslik rühmitus „Tulekandjad“. (Samas, lk 74).
1937
annaabi.ee 
