Rahvuslik ärkamine ja laulupeod
Tarto Wannemuine seltsist
wäljaantud.' ilmus trükis alles 1869. a mai algul. Peokavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu.
Suurem osa kavast pärines saksa heliloojatelt, kuid ettekandele tuli ka kaks soome laulu: Frederick
Paciuse 'Mu isamaa, mu õnn ja rõõm' (Jannseni sõnadega) ja Karl Collani 'Mu meeles seisab alati mu
hiilgav isamaa' (Lydia Koidula tekst). Laulupidu toimus 1869. a Tartus 18-20 juunil.
Osalejaid oli kõikjalt Eestis peale Saaremaa, kokku 822 lauljat ja 56 pillimest. Kuulajate arv 15000.
Ühendkoori juhatasid Jannsen ja Aleksander Saebelmann, puhkpilliorkestreid David Otto Wirkhaus.
Laulupeol peetud kõnedest on ajalukku jäänud eeskätt Jakob Hurda esinemine, milles too rõhutas
hariduse tähtsust ja innustas eestlasi selles valdkonnas mitte leppima vähesega, vaid pürgima edasi.
Jannsenile heideti laulupeo tõttu ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide
arvestamist, sest kava oli tervenisti saksapärane
annaabi.ee 
