Vanaaja muusika
Vana-Roomas
tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e.
glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes
orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just
Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika.
Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja
mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja, dirigent kui ka luuletaja, tantsija.
Iga antiikrahva muusika oli omapärnae. Nt. Egiptuse templites armastati suursugust rõhutatult
värika rütmiga laulu (löökpillidel oli väga suur osa), mida saatsid flöödid ja muusika harfid.
Süürias aga eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andis terava kõlalised, kahe
toruga oboed.
Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühe häälne ja
põhines viiel helireal e. pentatoolikal
annaabi.ee 
