Tiit Lauk humanitaar
henduda, kuid üldine suundumus svingstiilile oli siingi tunda, mida kinnitavad orkestrinimed,
näiteks Four Swingers, Six Swingers.
Tabelist ilmneb, et 1920. aastate orkestrid olid suhteliselt sarnased tol ajal valitsenud lärmaka-
võitu traditsionaalse džässi koosseisudega, kus nn kohustusliku instrumendina torkab silma
bandžo, erinevusena aga trombooni puudumine ja euroopaliku elemendina lisandunud viiul.
Nagu tabelist ja fotodeltki näha, eelistati meie džässi algaastail 6–7-pillilist koosseisu, kus
kindlasti oli viiul, klaver, trummid ja 2–3 puhkpilli (trompet ja 2 saksofoni), tavaliselt ka
bandžo. Enamikus orkestrites ei olnud veel kontrabassi, mõnel juhul kasutati bassipillina
susafoni (Merry Party, Bi-Ba-Bo, Bonzo Band). Kontrabassi ei olnud ka The Murphy Band’i
algkoosseisus (vt foto 4), 1928. aastal tehtud fotol (foto 5) aga juba on. Kontrabassiga
koosseisud sarnanevad tüüpiliste inglise tolle aja tantsuorkestritega, mida mitmed meie esi-