Tiit Lauk humanitaar
kui sellise institutsioon. Sellele vaatamata tekkis meil arvukalt džässilikku tantsumuusikat mängivaid orkestreid.
Töös kirjeldatakse džässi tekkimist ja arengut Eestis kuni 1945. aastani, hõlmates endas nii kogu eelnevalt
teadaoleva kui ka uurimise käigus ilmsiks tulnud info ja selle analüüsi käsitletaval ajavahemikul Eestis tegut-
senud ja end džässorkestri või -ansamblina määratlenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt
kollektiivide isikuline ja pilliline koosseis, repertuaar ja stiililised suundumused. Käsitlemist leiab ka oma-
näoline, siiani nii rahvamuusika- kui džässiuurijate poolt täiesti tähelepanuta jäänud akulturatsiooninähtus, mida
võiks määratleda kui džässilike sugemetega rahva(likku) muusikat. Siinkirjutaja on selle tähistanud terminiga
“külajäts”.
Eraldi alapeatükkides leiab käsitlemist džässi käekäik okupatsioonide ja sõjaaja keerulistes tingimustes 1940–
1945. aastani