Muusikaõpetus levid väga hästi. Mitme häälese koorilaulu teke ja esimesed laulu päevad. Mitme häälse laulu levikule Eestis aitas kaasa kihelkonna koolides edendatav muusikaõpetus. Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli Kanepi kihelkonnakool ja aasta oli 1804. Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saada Balti-Sakslastelt. Esimesed laulupühad toimusid Põlvas 1858. Suuremad orkestri keskused olid Väägveres ja Tormas. Koorilaulu ja pillilaulu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar, mida juhtis lätlane Janis Cimze. Seal said hariduse vennad Aleksander (Saebelmann) Kunielid ja Friedrich August Saebelmann Rahvuslik ärkamine ja laulupeod Esimese laulupeo organisaatoriks oli Johann Voldemar Jannsen 1869 . Jannsen andis välja esimese Eesti keelse lehe Pernu Postimees, mis aastal 1864 muutus Eesti Postimeheks. Lehe veergudel propageeris ta mitme häälset koorilaulu, edastas sõnumeid muusika üritustest.. Ta
Aga viimaks kuningas libises ja kukkus vette; selle järel nad puhkasid ja rääkisid igasugustest seiklustest, 346 mis neil varematel aegadel oli olnud mööda jõe kaldaid hulkudes. Pärast lõunasööki ütles hertsog: «No, Capet1, peame korraldama esmajärgulise etenduse, teate, arvan, et tuleb veel midagi juurde panna. Meil peab mõni.lisapala olema.» «Mis lisapala, Bilgewater?» Hertsog seletas talle ja ütles siis: «Ma annan lisapalaks soti laulu või meremehe toru-pillilaulu; ja teie -- noh, noh, oot', ma mõtlen -- oo! leidsin: te võite anda Hamleti monoloogi.» «Hamleti -- mis asja?» «Hamleti monoloogi, teate, Shakespeare'! kõige kuulsam asi. Ah, see on jumalik! Vaimustab alati. Mu raamatus seda pole -- mul on üksainus anne -- aga ma arvan, et lapin selle kokku mälu järgi. Kõnnin silmapilgu edasi-tagasi ja vaatan, kas saan selle tagasi kutsuda mälu koobastest.» Ta hakkaski edasi-tagasi käima, mõeldes ja aeg-ajalt hirmsasti kulme kortsutades.
annaabi.ee 
