Rahvalooming ja rahvalaul
tekkimisega. Eeskuju andjaks oli Laiuse kihelkonnakool, seal lauldi neljahäälseid
kirikukoraale seitse korda nädalas. Seal õppisid õpetajad. Arvati, et muusika on väga oluline
õppeaine. Õpetati viiuliga, sest selle tämbrit peetakse inimhäälele kõige lähedasemaks. Rahva
seas levis ka viiulimäng.
Edasi kujunesid keskusteks Põltsamaa ja Torma. Seal tegutses Adam Jakobson, Carl Roberti
isa. Ta asutas laulukoori ja pasunakoori (pillikooli). Need äratasid suurt tähelepanu. Tuntud oli
ka Väägvere pasunakoori juht Taavi Otto Virkhaus. Kuni 1840 noodiraamatud kirjutati ümber,
edasi hakkas ilmuma ka trükitud kogumikke, mis sisaldasid koraale.
Tekkis kaks õpetajate seminari.
1) Valga õpetajate seminar Janis Cimse. Ta oli lätlane. Sealt on pärit esimesed
heliloojad, kes olid asjaarmastajad: Kunileid, Friedrich August Saebelmann