Muusika on minu jaoks osa elust, kuulan seda pideval nii kodus koristades, kuskile sõites ja kui tuju on halb, see teeb alati tuju paremaks. Otseselt muusikaga ma enam ei tegele, kunagi käisin kooris laulmas, kuid enam ei käi. Muusika liike on väga palju erinevaid ja mul ei ole kindlat lemmikut, kuulan kõike mis hea tundub. Roomas toimus muusikute sisseränne, muusikud tõid endaga kaasa pille, mis täiendasid etruskidelt päritud pillikogu. Rikkad pered kuulasid roomas muusikat õhtusõõgi ajal ning teatris. Esimeseks sajandiks pKr, kui impeerium laienes ida suunas, saabusid Rooma muusikud ja pillid Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast ning tulijate eksootilised laulud ja tantsud andsid tõuke pantomiimteatri edasiseks arenguks. Pantomiimid põhinesid kreeka tragöödial, nagu ka väga populaarsed miimid. Pärast Egiptuse vallutamist 30 pKr jõudis Rooma Isise kultus ja koos sellega egiptuse sistrum, harf ja pikk flööt
ja tolle väimehe William III (Mary II abikaasa) ajal. 17. sajandi lõpuks leidus Londonis ligi 3000 klubi, kus käisid koos kõrgem seltskond, poeedid, arstid, muusikud; mõistagi nauditi seal ka muusikat. Henry Purcell pärines muusiku perekonnast. Tema isa Thomast mainitakse kuningliku kapelli lauljana Charles II kroonimispidustustel. Ka Henry Purcell laulis poisina kaasa Chapel Royali kooris, pärast häälemurret määrati 14- aastane Purcell kuninga pillikogu ülevaatajaks ja noodikopeerijaks. Hiljem tegutses ta organistina Westminster Abbeys ning Chapel Royalis ning oli kuninga puhkpilli- ja klahvpillikogu ülevaataja. Muusikat oli Purcell õppinud tuntud helilooja ja organisti John Blow (1649-1708) juures. Purcell viljeles kõiki tollal aktuaalseid muusikazanreid. Ta on kirjutanud kirikumuusikat, pidu- ja leinaoode, vioolaansambleid, soololaule ja muidugi teatrimuusikat. Muusikaga teatrietendused olid Inglismaal väga armastatud
annaabi.ee 
