Poogna selles otsas, mida pillimees käes hoiab, on kavala ehitus ja naljaka nimega asjake - konn- ja selle külge kinnitatakse jõhvid ühte otsa neid pingutada. Jõhve hõõrutakse kampoliga. See teeb nad karedamaks. Jõhvidega tõmmatakse risti üle pillikeelte, et need hakkaksid võnkuma. Keeli saab võnkuma panna ka poogna puust seljaga vastu neid lüües. Seda mänguvõtet tähistatakse itaaliakeelse väljendiga col legno. Sõrmlaud valmistatakse enamasti mustast puust. Ta on paigutatud pillikaelale keelte alla. Neljakeelelise pilliga saaks nii (nagu keeled pärast häälestamist kõlama jäävad) mängida ainult neljatoonilisi lugusid. See oleks aga kindlasti üpris igav ja vaevalt niisugune neljatoonipill üldse kasutamist leiaks Selleks aga, et mängida hurmavaid pillilugusid, on vaja muuta keele pikkust. Mida pikem on pillikeel, seda kõrgem on toon. Keelepillimängija muudab sedasi oma instrumendikeelte pikkust, et vajutab neid vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda
on kavala ehitus ja naljaka nimega asjake - konn- ja selle külge kinnitatakse jõhvid ühte otsa neid pingutada. Jõhve hõõrutakse kampoliga. See teeb nad karedamaks. Jõhvidega tõmmatakse risti üle pillikeelte, et need hakkaksid võnkuma. Keeli saab võnkuma panna ka poogna puust seljaga vastu neid lüües. Seda mänguvõtet tähistatakse itaaliakeelse väljendiga col legno. Sõrmlaud e. griff - Sõrmlaud valmistatakse enamasti mustast puust. Ta on paigutatud pillikaelale keelte alla. Neljakeelelise pilliga saaks nii (nagu keeled pärast häälestamist kõlama jäävad) mängida ainult neljatoonilisi lugusid. See oleks aga kindlasti üpris igav ja vaevalt niisugune neljatoonipill üldse kasutamist leiaks Selleks aga, et mängida hurmavaid pillilugusid, on vaja muuta keele pikkust. Mida pikem on pillikeel, seda kõrgem on toon. Keelepillimängija muudab sedasi oma instrumendikeelte pikkust, et vajutab neid vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda.
annaabi.ee 
