Akordioni referaat
Pahemal pool lõõtsa on klaviatuur
või nupuread, vasemal nupuread bassinootide ja-akordide mängimiseks.
Esimesed akordionid
Oma akordioni patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821. aastal. Seda
mängiti kangitaoliste klahvide abil. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku.
Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid
Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii
käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles
hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet.
Tänapäeva akordion
Tänapäeval on akordioneid väga erinevat tüüpi:klahv-ja nuppakordion, kromaatiline-ja
diatooniline nuppakordion, Stradella bassidega akordion, meloodia-ehk valikbassidega
akordion ja bassiakordion. Nuppakordioni hääleulatus on suurem kui klahvidega akordionil,
annaabi.ee 
